Relatoriu Politika 3 – Asesu No Oportunidade Iha Edukasaun

October 19, 2010

Relatoriu-Politika-3-Edukasaun

Sumariu Eksekutivu

HahA? husi restaurasaun Independensia Timor-Leste, Ministeriu Edukasaun, hamutuk ho nia parseiru dezenvolvimentu, esforsu atu harii sistema funsionamentu edukasaun iha kontestu ne ebAi?? iha dezafiu boot. NA?meru profesA?r sira ne ebAi?? kualifikadu sei limitadu tebetebes, fasilidade eskola kontinua hetan estragus no ema foti lakon durante krize 2006, no mos iha mudansa politika iha sistema edukasaun relasiona ho kontiA?du kurAi??kulum no lAi??ngua ne ebAi?? uza hodi hanorin.

Monitorizasaun konflitu husi AtRes fA? sai preokupasaun ruma ne ebAi?? mosu relasiona ho kualidade edukasaun no oportunidade ba edukasaun la-hanesan ba ema hotu-hotu, no iha posibilidade atu hamosu persepsaun katak ema balun la-inklui iha prosesu dezenvolvimentu. Peskiza profundu hatudu katak frustrasaun hirak ne e, tau matan ba failansu sistema ho nia inkonsistensia ne ebAi?? iha. Impaktu ba ne e mak la os deit atu diskorajen estudante sira atu kontinua sira nia edukasaun iha universidade, maibe mos, afeita ba sira barak ne ebAi?? iha difikuldade boot atu kompleta sira-nia eskola baziku.

Maske iha ona progresu balun, liu-liu iha area rehabilitasaun ba edifisiu eskola sira, maibe sei iha nafatin dezafiu seluk. Karik dezafiu boot liu mak konaba kurAi??kulum. Maske iha dadauk ona tentativa no esforsu husi Governu atu finaliza kurAi??kulum ne ebAi?? komprensivu, maibe sei iha kazu hanesan eskola barak ne ebAi?? mak organiza sira nia-an rasik ho testu, manual husi periodu administrasaun Indoneziu ka materiais oioin husi Governu agora maibe la-kompletu.

Buat seluk tan, profesA?r sira mak jeralmente relativamente la-treinadu, barak simu deit kursu ne ebAi?? tempu badak no akontese durante tempu prosesu aprendizajen. Barak mos servisu nudar voluntariu, no sira ne ebAi?? mak hetan kontratu husi Ministeriu, dala barak hetan pagamentu ne ebAi?? tarde. Lingua mos sai preokupasaun ba profesA?r sira hodi uza iha prosesu aprendizajen tanba iha area barak profesA?r nia nivel kuAi??esimentu ba lia PortugAi??s la-sufisiente hodi uza hanesan lia instrusaun sciensia ba sujeitu hotu-hotu. Ida ne e sei fA? dezafiu boot ba ijame no memoria iha nivel tuir mai. Liu-liu tanba maske profesA?r balun bele koalia lingua oioin, sira ladun treinadu iha skill atu bele hanorin lingua PortugAi??s.

Edukasaun iha nivel universidade mak difAi??sil duni ba maioria estudante Timor-oan atu hetan no fundu. Barak aplika ba universidade no eskola tAi??knika iha Indoneziu, maibe sira ne e mos hasoru dezafiu oioin. Balun la-hetan graduasaun no tenke fila tanba familia laiha fundus osan atu kontinua selu, sira seluk laiha preparasaun ba nivel estudu ne ebAi?? sira hetan. Tanba sistema edukasaun Timor-Leste hamenus uza lingua Indoneziu, bele halo opsaun ba estudantes atu tuir universidade iha Indoneziu sai susar boot iha futuru.

Kompetisaun ba bolsu-estudu sei maka as tanba nA?meru limitadu. Estudante sira ne ebAi?? mai husi sistema edukasaun husi estadu ladun atinji nivel ne ebAi?? presiza ho abilidade linguistika no akadAi??mika atu hetan bolsu-estudu. Oportunidade hirak ne e mos dala barak publika liu-liu iha area urban deit no mos liu husi media ne ebAi?? mak asesu la-to o iha membru komunidade ne ebAi?? laiha situasaun sosio-ekonomiku ne ebAi?? diak. Tanba ne e ema barak sei sente izoladu husi prosesu aplikasaun no hamosu persepsaun katak sistema iha inklinasaun ne ebAi?? fA? vantajen ba ema riku nia oan iha Dili nomos estudantes ne ebAi?? asesu informasaun ne ebAi?? hela iha kapital Dili no distritu katak, iha area remota no urban estudantes seidauk kapta ba asesu informasaun ba bolsu-estudu ne ebAi?? oferese husi Governu no mos ajensia internasionais ne ebAi?? loke oportunidade bolsu-estudu ba Timorense.

PrA?tika balun ne ebAi?? hala o husi eskola privadu sira iha Timor-Leste ne ebAi?? karik introdus iha sistema edukasaun estadu-nian, bele hadia rezultadu hanorin no hatan ema-nia dA?vida kona ba sistema. PrA?tika hirak ne e inklui liu-liu treinamentu intensivu ba profesA?r sira, uza lia Indoneziu nudar opsaun ba lia instrusaun, no hahA? hanorin primariu iha lia lokal. Iha esperansa katak, prosesu atu finaliza no implementa kurAi??kulum nasional ba nivel primariu to o sekundariu, no kria materia hanorin hirak ne ebAi?? mak relevante ba kontestu Timorense sei fA? benefisiu diak ba sistema edukasaun. Efisiensia ba esforsu hirak ne e, sei depende ba kordenasaun entre Governu no rede ne ebAi?? relevante atu buka materiais no halo distribuisaun. Importansia ba potensialidade jerasaun foun juventude Timor mak razaun atu konsidera medida edukasaun nudar imperativa ida.