AtRes Relatoriu Trimestral 4 -Fev-Maiu 2010)

October 11, 2010

AtRes Relatoriu Trimestral 4 -Fev-Maiu 2010)

 

SumA?riu Esekutivu

Relatoriu neai??i??e representa primeira koleksaun ba dadus hahA? monitorizasaun tuir sistema AtRes, neai??i??ebe mak espande husi ezemplu inisiu 13 sub-distritu toai??i??o peskiza komprensiva ba 39 sub-distritu: 3 ba kada distritu, sira neai??i??e hotu hetan asistensia husi residensia-monitor rua. Monitor sira hetan rekrutamentu selektivu no hetan treinamentu hahA? husi inisiu 2010, no agora fornese (liu husi mata-dalan monitor senior sira) dadus regular ba incidente violensia, no mos fatore lubuk ida hanesan fatore sosial, polAi??tika, ekonA?mika, no fatore esternal seluk neai??i??ebe liga ba nivel konflitu iha komunidade. BELUN, ho nia parseiru sira liu husi Centru Universidade Columbia ba asuntu Rezolusaun Konflitu Internasional, hakerek relatoriu hirak neai??i??e liu husi maneira database no tendensia anA?lize iha sub-distritu, no mos iha nivel nasional neai??i??ebe hamosu parte oin-oin relatoriu neai??i??e nian.

Maske relatoriu antes hatudu evidensia ba distintu grupu iha sociedade neai??i??ebe mak afeta ba konflitu komunidade iha teritoriu laran tomak, la iha sinaAi??s neai??i??ebe mosu iha dadus presente. Grupu arte marsial kontinua hola parte iha violensia balun neai??i??ebe mosu, maibe sira nia influensia ladA?n makaai??i??as hanesan uluk. Agrikultor no vizinhu sira involve iha konflitu ba asesu no rekursu, direitu ba rai no propriedade, maske nuneai??i??e, konflitu barak husi neai??i??e konsideradu influensidu husi klima-tempu udan neai??i??ebe tarde. Iha parte seluk, autor husi konflitu barak mai husi membru komunidade neai??i??ebe la iha relasaun familia, sira neai??i??e compete ba interese proprietA?ria, pro-kontra ba identifikasaun. Komunidade prefere responde ba tensaun no A?diu neai??i??ebe mosu loron-loron, liu fali responde ba mudansa sosial neai??i??ebe bot.

Relatoriu ba 39 sub-distritu entre Febreiru 2010 no Maiu 2010 resulta relatoriu violensia hamutuk 264: kuaze incidente 7 ba kada sub-distritu. Nuneai??i??e mos, relasion ho tendensia neai??i??ebe estabelese antes, dadus atual refleta ba tendensia kontinua ba eskalasaun konflitu neai??i??ebe rA?pida. Maske ameasa no intimidasaun antigamente nudar elementu neai??i??ebe mosu husi incidente ida neai??i??ebe relatadu, maibe ida neai??i??e iha deit 47% husi kazu sira entre Febreiru 2010 no Maiu 2010. Asalta fAi??sika, reciprokamente, sai komun wainhira sistema AtRes hahA?. Durante trimestre ida neai??i??e, incidente violensia 201 neai??i??ebe relatadu inklui baku-malu entre individu sira. Maioria, konflitu grupu relativamente ladA?n akontese, relata deit 32 kazu durante periodu monitorizasaun, ou iha deit 12% husi nia total.

Resultadu indika progresu moderadu tuir monitor nia relatoriu kona ba siguransa aihan, ho komersiu merkadu neai??i??ebe estavel durante periodu nia laran. Atividade ekonA?mika seidauk fo benefisiu ba ema hotu, tamba, anA?lize husi monitor iha lokalizasaun kontinua relata kona ba migrasaun buka servisu no presenza joven desempregadu sira neai??i??ebe evidente. Iha realidade, desenvolvimentu jeral oituan deit durante periodu reportajem. InfelAi??zmente, fonte dadus adisional durante trimestral neai??i??e reforsa liu tan observasaun uluk kona ba asaltu seksual no violensia kontra labarik sira.

Ho incidente barak iha relatoriu trimestral entre membru komunidade ho ema seluk neai??i??ebe la iha relasaun klaru ou estabelese motivu ba konflitu, esforsu hotu atu promove solidariedade komunidade, no suporta sira neai??i??ebe iha nivel frustrasaun no preokupasaun presisa fo importansia. Forum diskusaun lokal no mediasaun bele uza nudar efeitu positivu.