Relatoriu Politika 5 – Impaktu Kostume Kultura Fetosaa Umane Ba Komunidade Nian Moris

October 6, 2011

RelatA?riu PolAi??tika 5 ai??i?? Impaktu Kostume Kultura Fetosaa Umane Ba Komunidade Nian Moris

Sumariu Exekutivu

Kultura no kostume mak importante iha moris komunidade iha Timor-Leste, iha grupu etniku oioin neai??i??ebAi?? eziste iha Timor, uza sira nian lingua ida-idak no sira nian kostume tuir sira nian fiar iha animismu deste tempu antigu sira nian beiai??i??ala sira. Iha tempu kolonizasaun nomA?s iha tempu ukun-an, kultura fA? identidade no estabilidade ba ema Timor. Depois Timor-Leste ukun rasik-an, sidadaun sira fA? importansia liu ba sira nian kultura nuai??i??udar identidade nasaun.

Maski iha kostume seluk oioin grupu etniku hotu tuir sistema fetosaa-umane, bainhira ema kaben fetosaa no umane sai familia boot ida nomA?s sira presiza suporta malu no fahAi?? rekursus atu halo serimonia hanesan kaben, halo fetosaa-umane, halo uma-lisan ka uma-lulik, funerA?l, aniversariu no seluseluk). Sasan neai??i??ebAi?? sira presiza fA? ba malu maka deside husi sira nian fiar uma-lisan.

Sistema fetosaa-umane, importante duni iha moris komunidade tanba sistema ba hametin unidade familia nomA?s hametin solidaridade no paz iha komunidade, ami halo peskiza ida neai??i??e atu estuda klean kona-ba preokupasaun ida neai??i??ebAi?? programa AtReS1 hetan liu husi sistema monitorizasaun neai??i??ebAi?? indika katak serimonia kultura balun bele kontribui ka kria konflitu iha familia nian moris nomA?s iha komunidade.

Durante halo peskiza ida neai??i??e hetan informasaun neai??i??ebAi?? konfirma katak kostume balun bele kria tensaun iha moris familia nomA?s iha posivel bele kria konflitu tanba membrus familia nian presiza kontribui sasan barak ba malu la tuir sira nian kbiit ekonomia ida-idak. Dala-ruma tensaun nomA?s konflitu, liga ba violAi??nsia domestika (Gender Equality) nuneai??i??e mA?s halo ema moris pobreza ka kiak nafatin atu asesu ba nesesiedade moris hanesan (hahan, uma, roupa, nss), hanesan laiha kbiit familia atu suporta sira nian oan ba asesu edukasaun.

Maski dezafius barak kultura mak meius atu rezolve konflitu no hametin dame iha komunidade nian moris. Tuir regulamentu no valor kultura lia-nain sira no lideransa komunitaria halo justisa tradisional ba responde disputa oioin iha komunidade. Akordu ba dame hanesan ai???nahe-biti bootai??i??, juramentu kultura no tara-bandu mak meius neai??i??ebAi?? babain aplika iha moris sosiedade atu resolve konflitu. Mekanismu tradisional hanesan neai??i??e sei kontinua atu iha papel boot tanba instituisaun estadu sira, partikularmente sistema justisa formal, laiha rekursus no kapasidade natoai??i??on ka sufisiente atu fA? benefisiu ba komunidade sira.

Lideransa komunitaria nomA?s komunidade jeral rekoAi??ese katak iha preokupasaun kona-ba kostume kultura neai??i??ebAi?? fA? impaktu negativu ba komunidade nian moris husi parte sosio- ekonA?miku. Tanba neai??i??e importante atu halo diskusaun klean hodi bele halo mudansa ba sistema balun neai??i??ebAi?? la favoravel atu fA? benefisiariu ba moris. Entidade nomA?s grupu relevante iha nivel nasionA?l no nivel lokal presiza partisipa iha diskusaun.

Objetivu ba diskusaun no dialogu mak atu prezerva espiritu no valor kultura nian ba grupu etniku oioin hodi fortifika identidade lokal no nasionA?l, maibAi?? nomA?s atu hetan meius hodi prevene ba familia sira atu uza rekursus finanseirus ba serimonia kultural maibAi?? uza rekursus atu dezenvolve sidadaun Timor oan sira, espesialmente ba joven sira atu hetan formasaun espesifiku.

Hodi hamenus persepsaun ema balun katak sistema barlakeadu dala-ruma uza feto nuai??i??udar feen mak sai hanesan mane/laai??i??en nian propriedade, lider komunitariu no lia-nain sira bele halo kampaAi??a atu promove no fA? respeita ba feto nian valor ka dignidade. NomA?s kultura nian impaktu baAi??juventude (feto-mane), espesialmente kostume kultura ba barlake ho nian ligasaun fA? afeita ba sira atu bele kaben ka hola malu tanba laiha kbiit atu fA? folin ba feto no ikus mai iha potensiA?l boot atu joven sira bele involve iha kazu oioin.

Liu husi meius hanesan neai??i??e, kultura neai??i??ebAi?? eziste iha Timor bele prezerva no hetan lejAi??timidade no importansia hanesan forsa pozitivu ba direitus umanus, koizaun sosial, respeitu no unidade iha sosiedades sira neai??i??ebAi?? eziste iha Estadu demokratiku. NomA?s bele promove familia sira atu uza rekursus ba membrus familia nian saude no edukasaun.

Peskiza ida neai??i??e hatudu katak kostume kultural hametin kolaborasaun no unidade entre familia sira. Kultura mak iha potensiA?l makaai??i??as atu fA? rekursus ba atividade ekonomiku liu husi deve no impresta osan no atividade seluseluk neai??i??ebAi?? bele improva ema atu moris ho prosperidade iha sosiedade dukAi?? uza rekursus atu ba halo serimonia ka selebrasaun kultura neai??i??ebAi?? la fA? vantajen pozitivu ba moris.