Rezumu Politika 6 – Impaktu sosial husi prosesu administrasaun ba pagamentu veteranus – Atualizadu Agustu 2014

September 2, 2014

Rezumu politika atualizadu neai??i??e bazeia ba relatoriu peskiza ai???Impaktu Sosial husi Prosesu Administrasaun ba Pensaun Veteranuai??i?? neai??i??ebAi?? publika on iha 2012 husi ONG Belun nudar parte husi programa Atensaun no Responde Sedu (AtReS) neai??i??ebAi?? apoia husi Komisaun Europea (EC), Departamentu ba Negosiu Estranjeiru husi Irlandia, Unidade Rezolusaun Konflitu nomos Korporasaun Dezenvolvimentu Alemana (GIZ).

Asesu ba relatoriu atualizadu ihaAi??ne’e.

Pergunta kona-ba oinsa atu rekonese hirak neai??i??ebAi?? partisipa iha movimentu rezistensia mak sensitive no esensial ba Timor-Leste. Governu presiza halo balansu ba prioriedade oioin hodi responde ba nesesidade grupu oioin no sira nia ejijensia. Los duni katak oferese rekonesimentu ba sira neai??i??ebAi?? luta ba independensia tenke iha balansu liuhusi oferesimentu asistensia sosial ba populasaun hotu. Iha Timor Leste, dezarmamentu no desmobilizasaun ba eis kombatente sira besik remata. Maibe reintegrasaun kontinua sai problematiku. Desde 1999, governu Timorense buka ona atu responde ba kestaun neai??i??e no dezenvolve ona politika oioin hodi responde ba nesesidade ai???veterenu sira[1]ai???.

Komesa husi primeiru governu konstitusional, no liuhusi revizaun no dezenvolvimentu politika oioin, lejislador Timorense sira halo ona progresu importante hodi atende nesesidade Kombatente Libertasaun Nasional (KLN), liuhusi elaborasaun kanal asistensia sosial ba veteranu sira no fo rekonesimentu ba hirak neai??i??ebAi?? partisipa ona iha frente armada. Ema ka individu ho ai???dedikasaun eksklusivaai???[2], liu tinan 15, hamutuk ho invalidu sira durante konflitu no familia sira husi hirak neai??i??ebAi?? hetan oho, hetan prioriedade hodi simu rekonesimentu husi kondekorasaun militariu no pagamentu subsidiu. Governu mos buka ona atu demonstra ninia gratidaun ba ema individu sira neai??i??ebAi?? kontribui entre tinan 4-7 no 8-14 ba dedikasaun eksklusiva liuhusi oferesimentu medalla no pagamentu. Maske nuneai??i??e dezafiu no tensaun mosu relasiona ho sistema pagamentu no konesimentu neai??i??ebAi?? limitada husi publiku ba lei asistensia sosial sira.

Liu tan ida neai??i??e, define se mak veteranu no determina medida diak liu hodi rekonese sira nia kontribuisaun, atu liuhusi kondekorasaun ka pagamentu, kontinua kria tensaun. Programa subsidiu kria ona divizaun iha membru komunidade nia leai??i??et tanba balun simu montante osan boot liu enkuantu sira seluk kontinua hein medalla no subsidiu. Kestaun importante balun mos mosu kona-ba sira neai??i??ebAi?? simu pagamentu iha duni lejitimidade hanesan benefisiariu husi sira nia komunidade ka lae. Preokupasaun hirak neai??i??e iha potensia atu kria konflitu entre veteranu sira iha komunidade nia leai??i??et.

Ho hanoin ba kestaun sira nee, Belun fiar katak inisiativa neai??i??ebAi?? pratiku no direta bele ajuda hamenus tensaun no prepara diak liu komunidade no familia sira hodi responde ba disputa neai??i??ebAi?? mosu husi pagamentu asistensia sosial veteranu sira. Sujestaun sira inklui hadia kompriensaun ba lei ba veteranu sira, hamosu solusaun kreativu ba distribui transferensia veteranu sira no oferese mekanismu hodi responde ba problema enveija sosial.

 

[1]Iha relatoriu neai??i??e, termu ai???veternauai??? en jeral refere ba hirak neai??i??ebAi?? partisipa ona iha frente klandestina no armada husi movimentu rezistensia Timorense; ida neai??i??e la refere diretamente ba definisaun legal veteranu hanesan estabelese ona iha Artigu 8 husi Lei No.9/2009, 29 Jullu. Uza ida termu neai??i??e koresponde ba identifikasaun rasik husi partisipante barak iha foku diskusaun grupuno intervista.

[2]ai???Dedikasaun eksklusivaai??? (ai???dedikasaun ho karater eksklusivaai??? Lei No. 3/2006, 12

Abril) hateten katak resipiente potensial bele konta deit periodu tempu iha neai??i??ebAi?? sira eksklusivamente servi iha rezistensia no la envolve iha estudu ka serbisu seluk.